RICHARD WAGNER
Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi
mõjutusi, samuti itaalia ooperi mõjud. Hiljem kuulis ta uuesti Devrienti laulmas ja
ta leidis, et saksa ooper on poolsurnud, hingetu. Tutvus nii itaalia kui prantsuse
ooperiga.
1834 -- avaldas artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa
ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks, butafoorseteks ja
e1uvõõrasteks. Ütles, et tänu Mozartile ja Beethovenile on olemas
instrumentaaimuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Leidis vastupidiselt
varasemale suhtumise, et itaalia meloodiad on väljendusrikkad, samuti kiitis
itaalia laulukunsti ja suureparaseid lauljaid. Sakslastel pidi olema kõik alles
algstaadiumis.
LÕPPKOKKUVÕTTES: "Meister on see, kes kirjutab saksaparaselt".
1836-- koomiline ooper "Armastuse keeld" (Shakespeare komöödia).
Selles ooperis on tunda Rossini ja Bellini mõjusid. Lavastas ja dirigeeris ise,
menu oli väike.