Religioonipsühholoogia kordamisküsimused
Sekulariseerumine puudutab seega nii üksikisikuid kui ka ühiskondlikke
institutsioone, tavasid ja seadusandlust.
(Üheks süstemaatiliseks käsitluseks on Hale (1977) uurimus, kus ta intervjueeris
erinevaid inimesi, kelle polnud (enam) aktiivset sidet usulise kogukonnaga) Kuigi
uurimus on suhteliselt vana ja vastas tollasele Põhja-Ameerika kontekstile, avab ta
siiski üsna ilmekalt organisatsioonilise eemalejäämise tüpoloogiate sisu. Näiteks
räägib Hale anti-institutsionalistidest, kes vastandavad oma tõelise usulise
pühendumise organisatsioonile. Läbipõlenutest, kes lahkuvad, sest on ennast
ammendanud. Skandalistidest, kes otsivad vastuolusid ja konflikte. Hale üldine
järeldus on, et nii nagu pöördumine, on ka usust taandumine väga isiklik ja
isikupärane fenomen.
Apostaasia ehk dekonversiooni üks vorme on usuvahetus (religious switching). See
tähendab sisulist ja/või vormilist üleminekut teise religiooni või ka usulisse
organisatsiooni
annaabi.ee 
