Eesti asjaajamiskeel ja selle kasutust reguleerivad nõuded
Selleks, et asjaajamiskeelest oleks
ühtne arusaam, kehtestas Vabariigi Valitsus 2011. aastal määruse„Eesti kirjakeele normi
rakendamise kord“, mille sisu käsitleb seminaritöö II peatükk.
Eesti normitud kirjakeele roll on viimase sajandi jooksul väga palju muutunud. Kui XX
sajandil pöörati selle kasutusele erilist tähelepanu vaid haridusasutuses, siis nüüdseks on
see laienenud ka kõikidesse riigiasutustesse, kohalikesse omavalitsustesse ning
muudesse institusioonidesse. Et antud keelevariant on tarvitusel nii laialdaselt, siis
sellele on omased teatud stiilitunnused.
1.2 Asjaajamiskeele stiil
Asjaajamiskeele peamine eesmärk on anda informatsiooni suurele inimhulgale.
Inimestel on tihtipeale aga väga erinev taust nii elukoha staatuse, hariduse kui ka
majandusliku taseme mõttes. Kuna asjaajamiskeelt kasutatakse avalikus ja ametlikus
suhtluses, siis tekstid, milles on kasutatud nimetatud keelevarianti, peavad olema üht
moodi mõistetavad kogu sihtgrupile