· Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstituitsioonid (politsei) Avaliku sektori põhiülesanded: · Tagada võim kohalikel tasanditel (linna omavalitsus) · Tagada kord ja turvalisus · Koguda makse riigitoimimiseks Miks avalik sektor on laiem mõiste kui riik? avalik sektor koosneb:
Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge lugeda ka ühistranspordis. 8. Too välja kvaliteet- ja tabloidajakirjanduse erinevusi! Kvaliteetajakirjandusel räägivad eksperdid, lood on pikad, pilte on vähem ja info on põhjalik ja detailne. Argumente esitatakse ratsionaalselt. Teemadeks on majandus, poliitika, ühiskondlikud liikumised ja instituitsioonid. Žanriteks on palju arvamusartikleid ja analüüsivaid lugusid. Tabloidajakirjanduses on aga palju erinevaid arvajaid. Lood on lühikesed, pilte on palju ja info on esitatud lihtsalt, üldistatult ja emotsionaalselt. Teemad, mida on traditsiooniliselt madalateks peetud: kodu, pere, eraelu, meelelahutus, sport. Lood õnnetustest. Žanriteks on olemus- ja persoonilood. 9. Mis eristab veebiväljaannet pabermeediast? Veebiväljaandes esiletõstetud
9.rahvusvahelised organisatsioonid 10.nõuande ja konsultatsiooniettevõtted 11.valitsusvälised organisatstioonid 12.klubid, jms organisatsioonid *TURG OTSUSTAB MILLISED KAUBAD,HIINNAD SOBIVAD ja MILLISED HARUD JÄÄVAD ELLU. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- -------------------- *SIIM KALLAS- EUROOPA LIIDU KOMISJONIS.Peab korruptsiooni vastu võitlema.Täidab asju Euroopa Liidu tasemel. PEAMISED EL instituitsioonid: EUROOPA KOMISJON- majanduspoliitika kujundaja El-S, initsiaator ja täideviija. Üle 3 tuhande ametniku EUROOPA PARLAMENT- kaasseadusandja. MINISTRITE NÕUKOGU- peamine otsuste tegija EUROOPA KESKPANK- raha- ja fiskaalpoliitika juhtimine EUROOPA KOHUS-(7 esindajat) tõlgendab ja rakendab õigust. EUROOPA KOMISJON *27 LIIGET *17 poliitika peadirektoraati EUROOPA PARLAMENT *750 LIIGET *27 LIIGET *9 poliitilist gruperingut Euroopa Parlamendi volitused:
samas poliitiliste reformide ega kaubandusdialoogi vastu, mis ei puuduta energeetikat, ei tunne Bakuu mingit huvi. Nii Azerbaidžaani kui Valgevene külm suhtumine idapartnerlusse kui ka Venemaa oskus pöörata viimasel hetkel ja kiirelt idapartnerluse süvendamise teelt Armeeniat näitasid selgelt Brüsselile, et on viimane aeg midagi ette võtta idapartnerluspoliitika täiustamisel ja muutmisel. Esimese järeldusena leidsid Euroliidu instituitsioonid ja tema liikmesriigid, et EL-il pole tema naabruses paiknevaile riikidele ligitõmbemonopoli. Süvenev maailma multipolaarsus on näidanud, et nii Venemaa, Hiina RV kui Pärsia lahe äärsed naftariigid võivad idapartnerluse sihtriikidele pakkuda köitvaid ahvatlusi – seda nii kaubavahetuse, investeeringute kui julgeolekukoostöö - 14 - kujul. Neile ahvatlustele on pahatihti raske vastu seista. Seda tunnetades