Eesti õiguse ajalugu
maanõunike kolleegium ehk ülemkohus (Oberlandgericht). 12 liiget valiti kohalike aadlike
hulgast. Ülemkohtu otsused võis edasi kaevata Svea õuekohtule ning seejärel kuningale.
1617.a allutati kõrgemale maakohtule meeskohtud. Harjumaal ja Läänemaal kummaski üks
ning Järvamaal ja Virumaal tegutses üks meeskohus. Toompeal tegutse linnusekohus, mis
koosnes kuninga poolt määratud ametnikest ja selle edasikaebamise instansiks oli Svea
õuekohus. Linnusekohus tegeles riigiametnike, sõjaväelaste, riigimõisa rentnike ja talupoegade
kriminaalasjadega. 1629.a mil Liivimaa läks Rootsi valdusesse moodustati seal 4 maakohut,
neist Eestis tegutsesid Pärnu ja Tartu maakohtud. Korrakaitsekohustusi täitsid Eestimaal
adrakohtunikud.
Narva staatus olulise idakaubanduslinnana jäi püsma ka peale Rootsi võimu kehtestamist,
välismaised kaupmehed, inglased ja hollandlased, eelistasid Tallinnale Narvat, kuna selles
annaabi.ee 
