Kursusetöö "Võim"
hukkamõistmiseta ei saa aset leida ükski halastuseakt. Halastus on ka väljavalitus.
Kombeks on anda armu üsna piiratud arvuse süüdimõistetuile. Karistaja ei luba endale
liigset leebust ja isegi kui ta teeb näo, otsekui hakkaks karistuse karmus talle vastu, näeb
ta selles sundi karistaminse endapühas ja põhjendab kõik sellega (1:399). Aga ta jätab ka
alati lahti tee halastuse juurde, kas nii, et ta ise otsustab seda valitud juhtudel, või nii, et ta
soovitab armu anda kõrgemal instandil, kellel on selleks õigus (1:400).
Oma võimutäiust ilmutab võim seal, kus armuandmine toimub viimasel silmapilgul. Kui
langetatud surmaotsus on just täidesaatmisel- võlla all või mahalaskmise rivi ees-, et ta ei
saa surnuid ellu tagasi tuua; kuid viimasele minutile lükatud halastuseaktiga saavutab
võimukandja sageli tunde, nagu oleks ta sellest piirist üle astunud (1:400).
1.5 Võimusfäärid