Charles Baudelaire „Kurja õied“
Luuletused pole järjestatud ajaliselt,
vaid ühise tunde, juhtmõte põhjal. Palju peab lugeja ise lisama ja mõtlema. Luules polegi esikohal
tegevus, vaid sellega seotud emotsioonid ja mõtted. Nii on näiteks 15-stroofiline ,,Märtrinna"
joonistuse kirjeldus, aga ometi edastab palju infot ja hoiakuid.
Peaaegu igas Baudelaire'i luuletuses on mina-subjekt, ent teda ei tohiks üks-ühele käsitleda
autorina. Luuletaja võimendab oma nähtut, samuti võib osa inspirtsioonist pärineda unenägudest,
unistustest või teiste lugudest. Baudelaire'i puhul on väga tähtsal kohal ka sümbolite kasutamine.
Nii on ta näiteks andnud lõhnadele värvi. Samas edastab mina-tegelane tavaliselt autorile omaseid
mõtteid ning nende sisemused sarnanevad. Kuna autor kujundab ise mina-tegelase, siis me ei saa
eeldada ka objektiivset suhtumist, ikka püütakse mina-tegelast muuta paremaks, tõsta kõrgemaks ja
tähtsamaks