Essee Sõja kujutamine kirjanduses
ise olid kaasatud sõjakeerisesse. Kellele mõjus see laastavalt, kes sai sõjaolukorrast alget
loomeilmutustele, see kajastub väga hästi sõjajärgses kirjanduses. Näiteks saame võtta Gustav
Suitsu. Tema ei olnud otseselt sõjategevusega seotud, kuid selle eest Rootsi pagema pidi
siiski. Minumeelest on Suits üks nendest, kes sai millestki nii koletust inspiratsiooni ning lõi
midagi kaunist ning lugemisväärset. Lugedes tema luulet on selge, et inspiratsioonitulv oli
temal sõjaajal kõrge. Osadest luuletustest jääb lausa mulje nagu ta oleks sõda oodanud.
Hirmsatest olukordadest elus on lihtsam kirjutada, kui kõigest heast ja keskpärasest.
Kirjutama panevad hirm ja armastus ning kui ühte võtta ei olnud, tuli teisele lootma jääda.
Need on ilmselgelt kõigest minu spekuleerimised, kuid ma ei imestaks, kui ka kellelgi teisel
tekivad sarnased mõtted lugedes Suitsu luuletusi.
„Me seisame kahe riigi väraval:
annaabi.ee 
