Filosoofia p?eriood
19.saj. IRRATSIONALISM
Vastus Hegeli ratsionalismile. Alusepanijaks Sören Kierkegaard (1813-1855), Arthur Schopenhauer (1788-1860), Friedrich Nietzsche (1844-1900).
Peavad mõistuse ja mõtlemisvõime tunnetusvõimalusi piiratuks, tegelikkus kaootiline mitte mõistuspärane. Irratsionalistlikud õpetused tekivad
murranguaegadel. Pole süsteem, vaid killud, mõju ei tohi alahinnata.
ARTHUR SCHOPENHAUER (1788-1860)
"Maailm kui tahe ja kujutlus" (1819, 1844) - peateos.
Schopenhauer saab inspiatsiooni Platonist, Kantist ja India Upanisadidest".
Seaduspärased kujutlused määravad ära välise maailma. Maailma sisemine olemus avaneb üksnes subjekti enesekogemuses.
Me kogeme oma ihu kui objekti (kujutlus) ja kui tahet. Kehalised väljendused on tahteaktid. Tahe on mõistuseta ja pime tung, tunnetamatu. Tahe
objektiveerub ideedes, mis on eeskujuks üksikutele asjadele. Üksnes geenius on võimeline alluma ideedele ja looma neist teose.
Eetika