Keskaeg
mõlemal omapoolsed õigused ja kohustused (vähemalt teoorias, tegelikkus sõltus võimuvahekorrast).
Volitusi ei saa ületada, muutuste sisseviimine oli võimalik kokkuleppel sõltlasega. "Omaabi" - kui
valitseja teeb midagi, mis aadlikele ei meeldi, võib teda käsitleda türannina ja nt jõuga kõrvaldada.
Enamasti konfliktid maksuküsimuste ümber. Senjööride ja vasallide kogunemistest kujunenud
Maapäevad ja parlamendid. Valitseja tasus privileegidega teatud seisustele. Insititutsioonilised seisused
oma ametlike õigustega. Kõrgkeskaja riikliku organismi põhiolemuseks on läänikord. Kui maa - aladel
eri hõimudest inimesed, sai ühiskond toimida, sest veresidemed aktsepteerisid ka naabruslikke e.
juriidilisi sidemeid. Inimese funktsiooni hakkasid määrama seisused ja töö.
Vabadus keskajal pigem mitmuses libertates, mis on sünonüümiks eesõigusele, privileegidele. St aadlil
eesõigused nt talupoegade arvel
annaabi.ee 
