Lastehoiumudeli tasakaalu otsimine kaasaegse perepoliitika kontekstis
Selle tava algatas naiste osalemine tööjõuturul. Korsvald märkis, et
selle aja poliitiline tegevuskava keskendus pigem soolisele võrdõiguslikkusele kui
laste huvidele ja õigustele. Väikelapsed peavad avalikes lastehoiu asutustes olema
haritud ja hooldatud, kus kvalifitseeritud spetsialistid organiseerivad stimuleerivaid
tegevusi ning kus lastele antakse võimalus oma sotsiaalsete oskuste arendamiseks.
Päevahoiust sai kaasaegse lapsepõlve keskne aspekt (Karila 2012).
Täna on insititutsionaliseeritud lapsepõlve mõiste osa Põhjamaade kultuuri
veendumuste süsteemist, kus paljud vanemad peavad enesestmõistetavaks, et avalik-
õiguslike asutusi on vaja selleks, et saada väikelastele asjakohane haridus (Karila
2012).
Soomes anti õigus päevahoiu kohale kõigile alla kolmeaastastele lastele 1990ndal
aastal. 1996 aastal laienes see garantii kõikidele eelkooliealistele lastele. Soome oli
esimene riik maailmas, kes rakendas selliseid subjektiivseid õiguseid, sellele järgnes