"insenerkoja" - 1 õppematerjal

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Joonis 2.22 Varikatusest põhjustatud kahjustused välisseinal. 52 2.4 Seinad 2.4.1 Välisseinte lahendused 1930. aastate ehitusmääruste kohaselt pidi Tallinnas ehitatava elamu välisseina soojusjuhtivus olema  1,0 kcal/(m2·h·K) so. 1,17 W/(m2·K) (RT 59 – 1932, art. 495) ja Nõmme linnas  0,9 kcal/(m2·h·C) so. 1,05 W/(m2·K) (RT 43 – 1937, art. 386) soojus- tehniliste arvutuste alusel 1937. – 1939. aastatel insenerkoja välisseinte uurimise komisjoni poolt läbiviidud uuringu kohaselt oli toonaste puitseinte soojusjuhtivus vahemikus 0,54…0,92 W/(m2·K), vt. Joonis 2.23. Seinte soojusjuhtivuse võrdluse juures tuleb teada, et püstplanksein ja sõrestiksein on oluliselt väiksema õhupidavusega, mis suurendab ruumide küttekulu. Joonis 2.23 Puitseinte mõõdetud soojusjuhtivused (Insenerkoda 1939). Eesti vanemad puitkorterelamud olid ehitatud üldjuhul rõht- või püstpalkseintega ning ilma