Siinkohal on huvitav märkida, täpsustamine, nüüd on osutunud võimalikuks määrata ka et IAG algusaastatel seati üheks peamiseks eesmärgiks nende muutusi ajas. Seega "ürg-geodeesia" pole kuskile Struve meridiaanikaarele sarnaste kraadimõõtmiste kadunud! Skeemil paikneks see "geodeesiapuu" tinglike korraldamine killustatud Euroopas ning seejarel nende lätete - matemaatika, füüsika ning inseneritehnoloogia mõõtmiste sidumine Struve kaarega. Tuleb öelda, et FIG lähedal. Viimase komponendi osakaalu nn puhaste ja IAG ei ole omavahel konkurendid. Nad pigem teaduste kõrval ei maksa sugugi alahinnata. On just täiendavad teineteist. Varem või hiljem jõuavad ju IAG-s arvutustehnika ning kosmosetehnoloogia jätkuv areng väljatöötatud teoreetilised alused ka FIG-i nö "praktikute" võimaldanud uut taset ka geodeesias
Kuigi Aleksander III jättis 1881. aastal Balti aadli privileegid ratifitseerimata, vähendades nende poliitilist võimu, jäi aadlikele alles nende majanduslik potentsiaal: mõisad püsisid kindlalt nende käes. Kasvas ehitustegevuse maht ja 1860. aastast peale rajati arvukalt uusi telliselööve, eriti Lõuna-Eestis. Seega on ajajärk tähelepanuväärne ehitiste rajamise rohkuse, aga ka nende eripalgelisuse ja stiilisuundade mitmekesisuse poolest. Ühelt poolt oli see kuldajajärk: moodne inseneritehnoloogia koos võimalusega katsetada eri ajastute vormidega, kuid teisalt sõltuti mineviku pärandist ning raske oli leida midagi uut. Tol ajal valitsenud historitsismile oli omane vormide ülevõtmine kõige erinevamatest ajastutest, stiilidest, kuid võib väita, et eksisteerisid ka kaks põhiliini: klassikalisest antiigist inspireeritud suunad ja Euroopa keskaeg koos rahvakunsti ja arhailiste kultuuridega. Raamatus ,,Eesti mõisaarhitektuur historitsismist juugendini" eristataksegi