20. sajandi arhitektuur
lihtsate geomeetriliste vormide ja tasaste
pindadega.
Uuenduste seas rakendati konsoolidele
toetuvaid betoonelemente ja klaasist seinu
(nt. Pariisi Louvre püramiidid).
Pikkamööda mõjutab modernistlik
arhitektuur ka Ameerikas ehitatavaid
kõrghooneid
Betoon pakkus
arhitektuurile
uusi
ahvatlevaid
skulptuurseid
võimalusi (nt.
Sydney
Ooperimaja ja
Guggenheimi
Muuseum
Bilbaos)
Muutuste juured peituvad 19. sajandis,
mil esialgu insenerirajatiste (tehased,
sillad, näitusepaviljonid) puhul võeti
kasutusele uued ehitusmaterjalid: malm,
teras ja raudbetoon, mis võimaldasid
ehitada senisest hoopis
mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid.
Tõeliseks arhitektuuriks aga neid esialgu
ei peetud.
Esimeseks laialt tuntud ehitiseks sai
1851. a. Londoni maailmanätuse
paviljoniks ehitatud Kristallpalee
Veelgi tuntum on
aga Pariisi üks
sümboleid -
Eiffeli torn, mis
püstitati 1889. a.
jällegi
maailmanäituse
puhul