Tuisk, hiljem oli tema asemel Meelis Saarlaid, teine tüürimees Tiit Riisalo, kolmas tüürimees Margus Kastehein, madrused Tiit Pruuli ja Kaido Kama. Nende meeste vanus jääb 32 ja 47 aasta vahemikku. Seitsmes liige vahetub. Jahtlaeval oleva meeskonna liikmed saavad retke jooksul igaüks vähemalt kord oma sünnipäeva pidada. Meeskonnal on hea purjetamisoskus, neil on palju kogemusi. Lisaks purjetamisoskustele on vaja arvestada ka muid taolisi reisil vajalike oskusi (parameditsiin, insenerioskused, keelteoskus, suhtlemine meediaga jms). Seitsmendate meeskonnaliikmetena teevad reisi kaasa Tiit Karuks, Marko Kadanik, Tiit Sarapuu, Indrek Tarand, Tõnis Palts, Indrek Kirss, Jaanus Nõgisto, Priit Haller. Mart Maastik, Tõnis Arro, Janno Simm, Andres Vainola, Arho Anttila ja Olle Tischler.1 Kapten Mart Saarso on sündinud 26. Septembril 1963. Ta on Eesti meresõitja ja avaldanud mitmeid teaduslikke artikleid meregeoloogia valdkonnas. Mart Saarso on leiutanud
ja asustatud aladel reostunud suur osa maapinnalähedastest põhjaveekihtidest. Nende asemel kasutatakse sügavaid põhjaveekihte. Sügavate veekihtide iidne vesi pole aga alati tervislik. Seetõttu peame mõnedes linnades puhast vett kaugemalt juurde tooma. Hüdrogeoloogia on teadus põhjaveest ja veekihtidest, nende säästlikust kasutamisest ja kaitsest, mis eeldab teadmisi mitmes valdkonnas, nagu geoloogia, hüdroloogia, füüsika, keemia, mikrobioloogia, matemaatika ning insenerioskused. Eesti hüdrogeoloogiline uurimine algas 19. sajandi keskpaigas. Tallinnas puuriti endise rannapatarei juurde 18421845 esimene süvapuurkaev (91,5 m), millega avastati sinisavi all liivakivis suures koguses survelist põhjavett. Tartus rajati 1908. 1909. a Meltsiveski tiikide lähedusse puurkaevud neist kaks töötavad tänapäevani. Mis on põhjavesi Põhjavee all mõistetakse maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ja lõhedes
annaabi.ee 
