Tallinna kirikud
lehtrikujuliseks. Laskekambrite kohale ehitati püssirohusuitsu äratõmbekanalid. Muutus ka
kuuenda korruse ilme. Uuele välisseinale toetati katuselagi, mille paksus kõige õhemas kohas
oli 2 meetrit, korruse tipus aga ligi 4 meetrit.
Seses sõjatehnika arenguga vähenes linna ringmüüri tähtsus. Pärast Eestimaa vallutamist
Venemaa poolt Põhjasõja ajal hakkas linna kindlusküsimustega tegelema selleks loodud
Tallinna Insenerikomondo. Seda asjaolu püüdis Tallinna raad kasutada ringmüüri
korrastamise kohustusest vabanemiseks. 1760. aastal läkski Kiek in de Kök riigi valdusse.
Sõjalise tähtsuse kaotanud tornikasutati laona, elukorterina, arhiivihoidlana. 20. sajandi algul
olevat siin treeninud esimesed eesti raskejõustiklased.
5
Uued valdajad muutsid torni ilmet, osa laskeavasid muudeti akendeks, ehitati vaheseinu,
annaabi.ee 
