Valgustusajastu
Seetõttu oli
Rootsi armee paljuski rahvuslik armee. Sõjanduse vallas suutis Rootsi maksimaalselt ära
kasutada oma piiratud materiaalseid ja inimressursse.
Sõjaväes kasutatavate suurtükkide tulirelvade kaliibrid ühtlustati. Relvi hakati
valmistama riiklikes relvatehastes. 17. sajandi lõpus võeti kasutusele tääk ja 18. sajandi
alguses rauast laadimisvarras. 1677. aastal asutati eriline sõjaväeinseneride korpus. Varem
olid inseneriasjandusega tegelenud jalaväe riviohvitserid. Prantsuse kõige silmapaistvamaks
sõjaväeinseneriks oli marssal Sebastian Le Prestre de Vauban.
Preisi kujunes suurriigiks eelkõige pidevate sõdade tagajärjel, mistõttu oli ka sealse
ühiskonna militariseerituse aste teiste riikidega võrreldes tunduvalt kõrgem. 18. sajandil oli
Preisi sõjaasjanduse edasiarendajaks kuningas Friedrich II, kelle valitsemisajal kasvas riigi
territoorium 1,6 võrra