Historitsistlik arhitektuur
Teiseks kaasnes
probleeme industrialiseerimisega, mille tõttu kannatasid eelkõige lihttöölised tehastes.
Esile tulid uut tüüpi haigused ja vigastused, mida veel ei tuntud ning kaasnes suur
saastatus, mis oli nii pinnapeale kui ka õhus ringlev.
Kokkuvõttes oli siiski tööstusrevolutsioon arhitektuurile pigem kahjulik, kuna see ähvardas
mehhaniseerida nende igivana kunsti ja selle võtteid. Seetõttu sai tolleaegseid ehitisi nimetada
inseneriarhitektuuriks, kuna just insenerid olid need, kes projekteerisid ja ehitasid esimesed
industriaalaja olulised ehitised. See kõik kulmineerus sõjaks arhitektide ja inseneride vahel,
kus arhitektid mõistsid hukka nende harimatuse hoonete ehitamisel.
Tööstusliku revolutsiooni mõjul võeti kasutusele ka uusi ehitusmaterjale. Kuni 18. saj lõpuni
olid põhilisteks materjalideks looduskivi, puit ja tellis. Kuna hoonete mahud suurenesid (hakati
annaabi.ee 
