Eesti arhitektuuri näited
konverentside, pidude jne korraldamise paigana. Mõisast kihelkonnakeskusse suundunud viie
kilomeetri pikkusest alleest on säilinud vaid üks puurida. (Praust, 2008) Lk 257-26
1912.aastal tunnistati Sangaste mõis Venemaa parimaks majapidamiseks. Mõisate
võõrandamise järel jäi Sangaste mõisa süda edasi krahv Bergile rendile. Neogooti
vormingutes peahoone valmis 1883.aastal. (Särg, Valgamaa mõisad ja mõisnikud, 2009)
Arhitekt Hippius oli Eestis tuntud kui Kaarli kiriku ehitaja. Alates insenerehitiste
kavandamisest huvitas teda suurte ruumide katmine uudsete kuppelkonstruktsioonidega.
Avara kuplialuse ruumi said Kaarli kirik ja hilisem Aleksandri kirik Narvas ning selline ruum
on ka Sangaste mõisas. Siin on see mõistetavatel põhjustel kõige tagasihoidlikum, kuid lossi
enda jaoks on suur kaheksanurkne kupliga ballisaal siiski dominant. Saal ulatub läbi kahe
korruse ning selle kuplit kattev klaasist valguslatern on ka peafassaadil näha. Eri kujuga