Füüsikaline maailmapilt ja pseudoteadused Füüsikaline maailmapilt kujutab endast teadusliku maailmapildi ühte osa. Füüsikaline maailmapilt on muutuv ajas ning see määrab ainult hetkeseisu. Ümbritsevast maailmast muutuvad meie teadmised ja arusaamad. Einsteini relatiivsusteooria asendas Newtoni mehaanika, kuid see ei kustuta ära Newtoni teooriat. Vastupidi, Newtoni klassikalise mehaanika abil teostatakse tänapäevalgi katseid. Nt: kasutatakse praktiliste insenerarvutuste puhul. Ka igapäevaelus toimuvad mehaanilised nähtused toimuvad tänu Newtoni teooriale. Kehade liikumist suurtel kiirustel annab seletuse Einsteini relatiivsusteooria aga väiksemate kiiruste korral annavad mõlemad teooriad nii Newtoni kui ka Einsteini oma sama tulemuse. Selles seisnebki nn vastavusprintsiip üldine põhimõte teaduslike teooriate võrdlemisel. Iga uus peab sisaldama mingil määral vana teooriat, mis on katseliselt kontrollitud.
1. SISSEJUHATUS.................................................................................................4 1.1. Phimisteid........................................................................................................................................4 1.2. Tstusseadmete elektrivarustuse kaasaegsed probleemid 5 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. 5 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. 5 2. ELEKTRILINE KOORMUS.................................................................................7 2.1. Elektrilise koormuse miste.........................................................................................
lihkepinna eeldusel. Kuid erinevused on väga väiksed jäädes enamasti alla 5%. Viga võib olla suurem, kui seinal on suur negatiivne kalle (üle 20°) ja samaaegselt pinnasel suur sisehõõrdenurk (üle 35°) ning hõõrdenurk seina ja pinnase vahel (=). Vertikaalse hõõrdevaba seina puhul langevad tulemused kokku. Arvutusmudelist sõltuv viga on väiksem, kui pinnase omaduste (, c ja ) määramise ebatäpsusest põhjustatud viga ning jääb tavapärase insenerarvutuste vea piiresse. Seepärast võib aktiivsurve määramisel kasutada tasapinnalise lihkejoone eeldusel põhinevaid valemeid ning täpsemaid arvutusmeetodeid käesolevalt lähemalt ei vaadelda. Neid käsitletakse passiivsurve puhul, kuna siis tasapinnalise lihkejoone eeldus anda olulisi vigu. Seal on toodud ka seosed, mis võimaldavad aktiivsurve määramiseks kasutada kõverjoonelise lihkepinna eeldust. 10.4.6 Aktiivsurve jaotus seina mitmesuguste liikumisvõimaluste puhul
annaabi.ee 
