Miks kunst ja kultuur armastab hulle
kunstimaailmaga. André Breton kirjutas 1954. aastal Fleury-Joseph Crepini tööde kohta, et
need on kunsti kaunimad õied, sest neil on pühaduse kvaliteet, mis silmatorkavalt puudub
ülejäänud moodsal kunstil.
Sellise kunsti loojate loomingut hinnatakse ka seetõttu, et nad ei oska silmakirjatseda, neid ei
huvita raha, kuulsus ja võim. Nad annavad meile võimaluse tajuda loovuse sügavaid vooge
ning õpetavad vastutasu nõudmata meid nn insaidereid.
Miks siis kunst ja kultuur armastab ikkagi hulle. Tegemist on lakkamatu inspiratsiooni
allikaga, tundlikkuse ja määramatusega, aga vaimuhaiguse köögipoolel leidub küllaldaselt
ainest, mida ande korral kunsti valada. Võib olla kõnetab siis selline piiripealne kunst meie
igaühe personaalset hullumeelsust ja piiridest välja ihalemist. Tõeline looming pole kunagi
olnud midagi, mida saaks noa ja kahvliga lahata. Hullumeelsuses peitub aga eheduse ja
autentsuse võti