Dendroloogia
liblikate röövikud, samuti keerukoide (Gracillaria sp.) vastsed.
Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav
ebatuletael (Phellinus igniarius), milline saadakse vegetatiivselt uuenedes emapuult
pärandina kaasa. Mädanik areneb puudel kiiresti 30....40 aasta vanuselt, hukutades nad
50....60 eluaastaks. Lamapuidul kasvavad lehviknahkise (Stereum subtomentosum)
viljakehad, surnud tüvedel sirguvad lepapässiku (Inonous radiatus) poolringjad viljakehad.
Kevadel aprillis võime lepikute alt leida arvukalt erepunase sisemusega kausikujulisi hariliku
(Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S. coccinea) lehtereoslaid.
Halli lepa nimetamisega seostub meile kaunivärviline lepatriinu, punakaspruuni
rinnasulestikuga aed-lepalind, aga ka väärtuse kaotanud rahatähed ,,lepalehed" ning
keelatud salaalkohol ,,lepiku liisu".
2004
annaabi.ee 
