"inodoneesia" - 1 õppematerjal

Indoneesia

suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid ehk jõe suudmeosad, mis on mere poolt üle ujutatud, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid. VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on jõed, järved aasta läbi veerohked ja jõed kannavad kaasa palju setteid. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad Barito, Kapuas, Mahakam.