Miks olid saarlased muistses vabadusvõitluses kõige aktiivsem maakond?
Kuid oma staatuse on saarlased endale kindlalt võideldes
tekitanud.
Aastatel 1222- 1223 toimus eestlaste viimane katse saada võõrvõimudest
lahti. Alguse sai see jällegi Saaremaalt, kus kohalikud purustasid
kiviheitemasinatega taanlaste rajatud linnuse. See sõnum saadeti üle kogu
Eesti ning kästi tappa kõik kättesaadud sakslased ja pesta maha ristimine.
Edasi järgnesid vallutused Viljandi, Tartu ning Tallinna all, kui alati olid
saarlased oma vallutuste ja katsetega kõige innustavamad ning agaramad.
Jällegi sõjaline vastupanau jäi kestma üle Eesti vaid kahes kohas Tartus ning
otseloomulikult Saaremaal.
Aastal 1227 pärast pikka ettevalmistust võetigi ette siis suur sõjaretk
Saaremaale. Võitlema sunniti ka mandrilt pärit eestlasi. Klaassiledaljääl
ettevaatlikult liikunud risitsõdijate vägi jõudis esmalt Muhu linnuse alla.
Linnus vallutati kuuendal päeval suure tormijooksuga ning järgnesid suured
tapatalgud