Etnofuturism
enamasti kas vene kroonulikul või saksa keskklassi meelelaadil põhinev. Nii sündis noor eesti
kultuur suures osas saksa massikultuuri eeskujude najal. Ometi oli juba 1838.a. asutatud
akadeemilise Eesti Õpetatud Seltsi asutamisprogrammis maarahva kultuuri kogumine tähtsal
kohal.
Aastal 1888 Jakob Hurda alustatud töö Eesti rahvaluule kogumisel ja talletamisel lõi pikemas
perspektiivis vaadatuna aluse Eesti vanema suulise pärandi kirjalikule säilitamisele. Siin olid
tema töö peamisteks innustajateks soomlane Julius Krohn, kes ise Soome kultuuris sama tööd
oli tegemas, ning eesti soost kooliõpetajad Eesti- ja Liivimaa erinevatest paikadest.
Organisatsiooniliselt toetas pärandi kogumise suurtööd kõige enam Eesti Kirjameeste Selts
(loodi 1871), laulumänguselts Vanemuine (1865), Eesti Aleksandrikooli Komitee (1868) ja
Eesti Põllumeeste Selts (1870).
Suur tähtsus rahva muistsete tekstide koguma innustamisel oli ajalehel "Postimees", kes Jakob
annaabi.ee 
