Eesti II maailmasõja ajal
" all. Meestele oli valik.
Kas lüüa kaasa Saksa rindeväeosades ja tagala tööteenistustes või minna Saksamaale tööle
sõjatehastesse või kindlustustöödele. Meelitati, et Eesti Leegionis on Saksa sõjaväe parim
varustus ja relvastus ning legionäär võib end tunda härrasmehena. Mida ei saavat öelda nende
kohta, kes lähevad tööteenistusse. Argument, et ,,mitte sina ei kaiva kraavi, vaid hoopis
Wehrmacht'i rott kaevab sulle kaeviku valmis", toimis. Eesti SS Leegion kasvas innukatest
,,vabatahtlikest".
Eesmärgiks oligi kujundada nendest eesti meestest eliitväeüksus, mis pidi esindama Eesti sõdurit
nn germaani rahvaste pere sõdurite hulgas. Värvatutele esitati väga ranged tervisenõuded ja
kontrolliti füüsilist olukorda aga hiljem ainsaks tingimuseks jäi mehe soov. Umbes 80%
vabatahtlikukt leegioni astujais olid metsavennad.
,,Vannun Jumala nime juures püha vande, et kuuletun võitluses bolsevismi vastu