Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
vääriliselt hinnata oskasid. Seda kinnitab EP-s 1871. a novembris ilmunud 40
allkirjaga "tänutunnistus". Allakirjutanute seas on terve hulk tollal hästituntud
mehi: Jaan Adamson, Hans Wühner, Ado Reinvald, Joosep Kapp jt.
Kuigi Hurt nüüd otseselt ajalehetoimetamisest loobus, jätkas ta ka 1870. aastatel
aktiivselt ajalehtedes kirjutamist. Nende aastate olulisemad artiklid on seotud
Aleksandrikooli organiseerimisega. Neis õhutas Hurt Aleksandrikooli sõpru
innukamale tegevusele, võitles ürituse vastastega. 1878. a suvel algas Sakala
veergudel poleemika Jakobsoniga, mille käigus tulid ilmsiks sügavad lõhed
rahvusliku liikumise kahe suuna vahel. Eesti Postimehes avaldatud Hurda avalikus
kirjas Jakobsonile nimetas Hurt viimast kirikumüüride lõhkujaks. Milles siis asi?
Hurt pidas rahvuse edenemiseks kõige olulisemaks rahva vaimu, keele ja
hariduse arengut. Jakobsoni pooldajad tahtsid kõigepealt rahva majanduslikku
ja poliitilist olukorda parandada