Innovatsioonipoliitika Euroopas ja Eestis
Eesmärgile suunatud poliitikaloome roll: Eesti kogemus selles valdkonnas on üsna piiratud
Euroopa Liidu vahendite kasutamise planeerimisega. Teiste uuritud riikide kogemuste põhjal
on selge, et kogu riiki hõlmav koordineerimine, mis võib toimuda juhtasutuse või
ministeeriumi kaudu, on määravaks teguriks eesmärgistatud tegevuste juhtimisel.
Potentsiaalsete ostjate innovaatilisus: Eestil puuduvad pikaajalised riigihangete plaanid ning
teadlikkus Eesti ettevõtete pakutavast innovatsioonipotentsiaalist ja -võimalustest on vähene
see on puudujääk, mida omakorda võimendab vastastikuse suhtluse puudumine (Tehnoloogia
ja Valitsemine. Märts 2014)).
Süstemaatilised TAI-tegevused on pikaajalised eesmärgiga pakkuda lahendusi turu
tulevikuvajaduste rahuldamiseks. On turge, mille puhul on enamik tulevikuvajadusi kindlaks
tehtud. Kuid kiired tehnoloogilised arengud ja globaalsete väärtusahelate ning ettevõtete pidev
restruktureerimine suurendab ebakindlust