Euroopa riigid pärast II maailmasõda
Kuid suur kolmik demonstreeris
hoopis globaalset haaret, tahet kindlustada Euroopa positsiooni ülemaailmses konkurentsis. Seega
keskendus tippkohtumine majandusreformidele ja ei sõnagi Euroopa põhiseaduse või laienevas
liidus häälte ja võimu jagamise problemaatikast, nagu oli kardetud. Märksõnaks oli Lissaboni
majandusreformide pakett, mis sõlmiti 2000. a., mille kava kohaselt peaks Euroopast saama aastaks
2010 avatuselt, konkurentsivõimelt ja innovatiivsuselt USAga võrreldes võrdväärne piirkond. Kuna
Lissaboni lepingud on olnud senini vaid paberil, püüdsid kolm suurriiki arutada küsimust, kuidas
seda praktikas ellu viia: kuidas suurendada majanduskasvu ning anda hoogu teadus- ja
arendustegevusele. Ja seejärel tutvustada oma seisukohti ka teistele ELi riikidele.
29. V 2005 hääletasid prantslased Euroopa põhiseadusleppe vastu. Sellele eelnes
laiaulatuslik debatt, kuhu kaasati lisaks kirjanikele ja filosoofidele kogu rahvas