nõudis paavst, et ilmalik võim ei sekkuks kiriku asjadesse ja tunnistaks vaimuliku võime ülimuslikkust. See oli ka Gregoriuse põhieesmärk. Keisrivõim ei olnud huvitatud sellest, lõpuks peab keisrivõim järele andma. Paavstluse moraalne võit ilmaliku võimu üle. Wormsi konkordaat - piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkond kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või peapiiskop. Suurima ilmaliku mõju sai paavst Innocentiu III, temal õnnestus vasallsuhete kaudu endale allutada suur osa Euroopast. Ta sekkus pidevalt poliitikasse ja andis selle kanoonilise põhjenduse, mis ütles, et paavst võib alati sekkuda kui on karta pattu. Teistel ei õnnestunud seda võimu hoida. Avignoni vangipõli - paavst Clemens V pidi resideerima Avgnonis, sest Itaalias olid segadused ja tema Rooma resideerumine lükkus edasi. kogu Avignon kuulus paavstitoolile. Tema valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samtu
Väike osa jõudis ka koju tagasi. Viies ristisõda(1218- 1221) Uus paavst Honorius II alustas viiendat ristisõda, et vallutada Damietta linn Niiluse ääres ja vahetada see Jeruusalemma vastu. Aastal 1219 see linn vallutati ka ära, aga ristisõdijad meelitati lõksu ja oma elu päästmiseks tuli linn tagasi anda. Kuues ristisõda (1228-1229) Seda juhatas Friedrich II, kes tahtis läbi abielu saada ka Jeruusalemma kuningaks. Seitsmes ristisõda (1248-1254) Seda organiseerisid paavst Innocentiu IV ja Prantsuse kuningas Louis IX Püha.Uuest võeti sihtmärgiks Egiptus ja ka see lõppes täieliku põrumisega. Kaheksas ristisõda 1270 Louis IX juhtimisel rünnati Tuneesiat, aga see ebaõnnestus haiguste tõttu, mis levima hakkasid ja tapsid ka lõpuks kuninga enda. Ellujäänud pagesid tagasi Euroopasse Tagajärjed Ristisõdu võib kokkuvõttes pidada, kui täielikku läbi kukkumisi, kuna midagi ei saavutatud. Jeruusalemm ja Püha Maa jäi muslemite kätte ja paavstiriik ei suurenenud
annaabi.ee 
