Olümpiamängude ajalugu
Taliolümpiamängudel on oma lipp, selle kinkis ROK-ile 1952. aastal
taliolümpiamänge korraldanud Norra pealinn Oslo.
Olümpiasümbol on viis omavahel põimunud rõngast. Selle värvilise kujutise
puhul on ülal (vasakult) sinine, must ja punane, all kollane ja roheline
rõngas; kollane rõngas ühendab sinist ja musta, roheline musta ja punast
rõngast. Sümboli mõtte esitas 1913. aastal P. De Coubertin: viis rõngast
sümboliseerivad viite maailmajagu inng nende sportlaste kohtumist
olümpiamängudel ausas ja sõbralikus võistluses; kuuest värvusest on
vähemalt üks kõigi maade rahvus-lipu värvusi. Olümpiadeviis citius, altius,
fortius (kiiremini, kõrgemale, tugevamini) väljendab olümpialiikumise
püüdlusi; deviisi autor on P .de Coubertini sõber, prantsuse pedagoog
Didon.
Olümpiasümboli ja deviisi kasutamine puhtärilistel eesmärkidel on
olümpiaharta järgi rangelt keelatud. Et neid ei kuritarvitataks, selel järele
annaabi.ee 
