Johannes Aavik
supeoriteet iluduse, suurtsugususe, pretsisiooni, paenduvuse ja rikkuse poolest.
1909. a. sügissemestril koostab Aavik oma kandidaadi väitekirja prantsuse
keeles Paul Bourget loomingu üle. Enne ülikooli lõpetamist avaldas J. Aavik üles
soome keeleteaduslikus ajakirjas prantsuskeelse artikli prantsuse keele puuduste üle,
soovitades kasutada prantsuse keeles uusi sõnu, nende hulgas omadussõna innaturel
`ebaloomulik', mis prantsuse keeles puudub.
1910. a. sooritas Aavik Helsingi ülikoolis lõpueksamid: cum laude
approbaturi (keskastme) eksamid romaani filoloogias, soome keeles, kirjanduses,
rahvaluules ja laudaturi (ülemastme) eksami. Aaviku palvel atesteeris Helsingi ülikool
27. mail 1920 tema kandidaadikraadi ümber filosoofia magistri teaduslikuks kraadiks.
Aavik määratakse alates 15. sept
annaabi.ee 
