Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab. Sisistamise ja urisemise eesmärgiks vast on kiskjate eemale peletamine. Maitsvat einet nautides teevad nad ähkivaid häälitsusi. Erilist häälitsust teevad poegi sugevad emad. Isased ja emased taluvad üksteise lähedalolekut, kuid paarina käituvad enamasti innaperioodil. Poegade sündides muutuvad emassaarmad dominantseks ja võivad vahetevahel lubada isassaarma kohalolu kuskil pesa ääreserval. Poegade eest hoolitsevad ning neid toidavad ja õpetavad üksnes emased saarmad. Emased saarmad kaitsevad poegi rünnates neid, kes poegadele lähenevad, raevukalt. Aitäh kuulamast! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Kalaan http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/03/Leefgebied_zeeotter.jpg
suhtlus. Territoriaalne ja omalaadne sotsiaalne eluviis on süvenenud ajapikku toidu hankimisega - hunt jahib enamasti suuri saakloomi, kellest ta üksi jagu ei saaks. Karja suurenemisel on kindel piir, kui see ületatakse, siis peab madalamal tasemel isend lahkuma. Isased lahkuvad ise, aga madalama taseme emased ajab minema karjas valitsev alfa-ema. 9 Küttimine innaperioodil või pärast seda võib põhjustada sigivate paaride ja karjade lagunemist, suurendades üksikult elavate huntide osakaalu. Tiinestunud emahunt küll poegib ja kasvatab pojad üles, kuid sellistes pesakondades on suremus suur. Kuna üksik emahunt pole võimeline hankima perele toiduks suuri metsloomi, murrab ta lambaid. Hunt on meie looduslikus koosluses loomulik lüli. Seal, kus ta hävitatakse, hõivavad tema koha teised loomad, enamasti hulkuvad metsistunud koerad
annaabi.ee 
