Minu meeliskangelane teoses „Jumalaema kirk Pariisis“
Esialgu tundus, et kangelaslikke tegelasi on palju. Oli ju Claude Frollo päästnud Quasimodo
leidlaste sõimest ning kasvatas teda kui oma venda, vaatamata tema inetule välimusele. Ning oli
ju kapten Phoebus päästnud Esmeralda röövijate küüsist. Kuid nage hiljem välja tuli, olid need
kõigest mõningad kangelaslikud teod muidu igati ebameeldivate tegelaste poolt. Claude Frollo
oli oma kinnisidee Esmeraldast viinud nii kaugele, et temas ei olnud enam midagi inmlikku järgi.
Ta oleks lasknud mustlastüdrukul pigem surra, kui et keegi teine ta endale saaks. Tema nimetas
seda armastuseks, mina isekuseks ja kinnisideeks. Kapten Phoebos, kena ja haritud noormees,
tundus meeldiva tegelasena, kuid ka tema osutus külmaks ja isekaks. Mõlemaid aga ootas ees
tume tulevik- Frollo sai surma ning Phoebus abiellus, ning nagu autor mainis, oli see tema jaoks
tõeline kannatus.
Quasimodo puhul oli areng vastupidine. Alguses me näeme, et ta on inetu ja hirmuäratav
annaabi.ee 
