Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Kreutzwald suri 25. augustil 1882, ta on maetud Tartu Raadi kalmistule.
Esialgu kirjutas K ainult saksa keeles, tõlkis saksakeelseid luuletusi eesti keelde.
Suurem huvi eesti keele ja eesti keeles kirjutamise vastu tekkis Tartu aastatel
põhiliselt Faehlmanni mõjutusel.
Tähelepanuväärne on tema saksakeelne publitsistika nädalalehes Das Inland:
kirjutas sõnumeid kohaliku elu sündmustest, artikleid eestlaste rahvakommetest,
-uskumustest. Kaastöö Inlandile oli intensiivsem
1837-1843, hiljem saavutas ülekaalu juba
emakeelne kirjatöö.
Kalendrikirjutised (ÕESi kalender, Laakmanni
kalender), rahvaraamatud, muinasjutud,
luuletused, tõlked saksa keelest. Kalevipoeg
1857-61 ÕESi toimetistes, rahvaväljaanne 1862
(Kuopios).
Ma-ilm ja mõnda 1848-1849 Kreutzwald pakkus maarahvale mitmekesist
lugemismaterjali. Välja andis Tartu trükkal Laakmann. Ajakiri oli rikkalikult
illustreeritud, 1852 anti seda välja ka lätikeelses tõlkes