Inkvisitsioon
Juurdlust ei piiranud mingid tähtajad. Kui inkvisiitorid soovisid, võisid nad süüdistatavat
pidada vanglas enne otsuse langetamist kas aasta, kaks, kümme või isegi kogu elu. Kuna
vangistatu pidi oma vangisoleku aja kinni maksma, siis hukati vaesemad inimesed kiiremeni,
sest nad ei jõudnud maksta.
Sellest tuleb välja, et kes kord kohtu alla läks selles pääsemislootust ei olnud. Kohus oli väga
julma ja ebaõiglane.
ÜLEKUULAMINE
Inkvisitsiooniprotestuuri järgmiseks etapiks oli ülekuulamine, mille põhieesmärk seisnes
selles, et saavutada süüdiststava ülestunnistus. Ülestunnistuse väljapressimine oli
inkvisitsiooni kohtu protsetuuri põhiline lüli.
Inkvisiitor valmistas end arreteeritu ülekuulamiseks väga suure hoolega ette. Kõigepealt
tutvus ta tema elulooga, otsides eleest välja kõigud, millistest kinni haarates ta lootis oma
ohvri murda.
PIINAMINE