Kiriku roll keskajal
Sinna kuulusid ristimine,
leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine ja preestriks pühitsemine. Piisavalt
palju tegevust terveks eluks. Sünnist surmani ning nii kogu aeg.
Neid aga, kes kirikule kuuletuda ei soovinud või kaldusid kõrvale kristlikust õpetusest, ootas
karm karistus, mida tol ajal nimetati inkvisitsiooniks. Ketserid protesteerisid eelkõige kiriku
rikastumise ja ilmaliku võimu taotlemise vastu, selle eest neid loomulikult ka vihati.
Inkvisitsioonikohuse käigus püüti välja selgitada ketsereid ja nõidasid, neid üle kuulata ning
vajadusel karistada tuleriidal. Tuntud inkvisitsiooniohver 15. sajandist on prantslanna ja
kangelane Jeanne d´Arc, kelle alatu kohtuprotsess lõppes traagiliselt nii neiu enda kui ka kõigi
tema pooldajate jaoks. Selliseid õnnetuid inkvisitsioonikohtu ohvreid oli keskajal tuhandeid. On
vaieldav, kummal poolel oli õigus tolle aja arusaamade järgi, tänapäeval aga kannatatake