Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Gutenbergi isa oli kullassepp, mistõttu G. tundis graveerimist ja müntide vermimist.
Trükikunsti aluseks kujunesid üksikute trükitähtede e tüüpide valamiskunst ja nende
valmistamiseks kohase metallisegu koostamine. Trükipressi eeskujuks oli
viinamarjapress.
Esialgu oli trükikunst mitte ainult tehnika, vaid tõeline kunst. 16. sajandil trükitud
raamatuid nimetatakse hälltrükisteks e inkunaabliteks. Need olid üleminekuetapiks
käsikirjadelt praegusele raamatule. Vt inkunaabli näidet vikipeediast:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Inkunabel.ValMax.001.jpg
Gutenbergi mahukaim teos oli ladinakeelne piibel, mida peetakse maailma
kauneimaks ja trükitehniliselt seni ületamatuks teoseks. Seda trükiti 150 eks paberile
ja 30 eks pärgamendile. Näide taas vikipeedia abiga:
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Gutenberg_Bible_scan.jpg
Trükikunsti leiutamine oli suur kvalitatiivne hüpe kommunikatsiooni arengus,
see võimaldas pöörduda korraga suuremate masside poole