Trükikunsti leiutamine Anne-Ly Kaitsa Inkunaabel Inkunaablid ehk hällitrükised on 15. sajandi trükised, mis moodustavad üleminekuetapi käsikirjaliselt raamatult trükikunsti vahenditega valmistatud raamatule. Hällitrükiseid on kahte liiki: ksülograafilised ja tüpograafilised. Enamik uurijaid kasutab väljendit "inkunaabel" ainult viimaste kohta. Inkunaabel on metallist üksiktüüpidega trükitud leht või raamat. Kogu maailmas on inkunaableid säilinud 450 000, neist Eestis 127. Valerius Maximus, trükitud Mainzis Peter Schöfferi poolt, 18. juulil 1471 Ksülograafia Ksülograafia ehk puugraafika on graafikatehnika, mis võeti kasutusele Euroopas 14. sajandil kaasagse trükitehnika eelkäijana. Ksülograafia kasutuselevõtt toimus samaaegselt paberi tootmise algusega. Hiinas praktiseeriti ksülograafiat piltide ja tekstide paljundamisel juba 7. sajandil, seega seitsesada aastat varem kui Euroopas.
1. Kui palju Tallinna Linnaarhiivis leiduvaid inkunaableid on kajastatud Briti Raamatukogu inkunaablite andmebaasis? http://istc.bl.uk/search/index.html otsisin siit Tallinna järgi otsides andis 70 vastet. Panin aga tähele, et mõnede taha oli kirjutatud ,,Tallinn arch" ja mõnede ,,Tallinn acad" Eeldasin, et arch tähistabki linnaarhiivi, acad aga akadeemilist raamatukogu. Seega vaatasin veel siit http://istc.bl.uk/search/browse.html? operation=scan&numreq=25&fieldidx1=norzig.posessingInstitution&fieldrel1=exact&fieldco nt1=Tallinn ning pakun, et Linnaarhiivis olevaid inkunaablid on seal andmebaasis kajastatud 21, mitte 70 tallinn arch 18 tallinn arch (imperfect) 3 2. Mitu 1468. aastal trükitud inkunaablit on kirjeldatud Baieri Riigiraamatukogu inkunaablite a ndmebaasis? Esita vastuses nende identifikats...
annaabi.ee 
