ettevõtluse arenguga seotud probleeme ega aita piisavalt mõjutada ettevõtteid tegema otsuseid, mis tagaksid pikas perspektiivis Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu. Seepärast sekkub riik teatud probleemsetes valdkondades kindlate sihtgruppide puhul suuremal määral. See, kui kaugele sekkumisega minna, on majanduspoliitiline valik. Riik annab ettevõtjatele rahalisi otsetoetusi ja finantseerib ettevõtjaid toetavaid ja arendavaid programmilisi tegevusi (infoportaalid, inkubatsioonikeskused, teadlikkuse tõstmise programmid jne). See, milliseid valdkondi riik toetab, on sätestatud mitmete poliitikadokumentidega, näiteks Eesti ettevõtluspoliitika "Ettevõtlik Eesti? ja Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks jt. Raha toetusteks tuleb nii Euroopa Liidult kui Eesti riigi eelarvest. 8. Avalik-õiguslikud asutused ja pädevus Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna
suuremal määral. See, kui kaugele sekkumisega minna, on majanduspoliitiline valik. Riigil on ettevõtluse arendamisel kaks peamist rolli: - soodustada keskkonda kõigile ettevõtjaile; - toetada (otsetoetused jm) selektiivselt probleemseid valdkondi vastavalt majanduspoliitilistele prioriteetidele. Riik annab ettevõtjatele rahalisi otsetoetusi ja finantseerib ettevõtjaid toetavaid ja arendavaid programmilisi tegevusi (infoportaalid, inkubatsioonikeskused, teadlikkuse tõstmise programmid jne). 5 Riigil on kõikjal arenenud ühiskondades tähtis roll ettevõtete toetamisel ja motiveerimisel, et investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni. Loeng 4: Võrdle omavahel kontseptsioonide ,,paradigma", ,,tehnoloogiline paradigma" ja ,,tehnoloogilis-majanduslik paradigma" sarnasusi ja erinevusi, too näiteid.
annaabi.ee 
