Egiptuse ehted ja kaunistused
seinamaalingud on jäädvustanud ehteid kandvaid mehi ja naisi.
Ehiskraesid oli Egiptuses kantud juba dünastiate-eelsetest aegadest peale. Hilisema aja
kaelakeede, käsivarre-, randme- ja pahkluuvõrude materjaliks oli kuld, korallid, helmed, ahhaat,
oonüks või kaltsedon. Küllaltki harva valmistati ehteid hõbedast, mida kutsuti valgeks metalliks.
Hõbeda kohta arvati, et sellest on tehtud jumalate luud, ning seda taoti pigem õhukeseks
plaatideks ja inkrustatsioonideks, millega kaunistati skulptuure, mööbliesemeid ja nipsasjakesi.
Ehiskraed pandi kokku merekarpidest, helmestest, lilledest või kullaga raamitud vääriskividest.
Vana riigi ajal kanti selliseid ehteid enamasti kaelakeena või kinnitati nahast või kangast rõiva
kaelaväljalõikesse. 18. dünastia päevil muutusid kaelavõrud laiaks, koosnedes kahest kuni neljast
reast metallplaatidest- seda võis soodustada metalli endiselt laiem kättesaadavus. Selle ajastu