Rahvusvaheline õigus
siseriiklikud seadused, kohtu- ja halduspraktika. Kõige olulisemaks peetakse rahvusvaheliste
lepingute (punkt 1.1) ja rahvusvahelise tavaõiguse seisundit siseriiklikus õiguses(punkt 1.2).
1.1. Rahvusvahelised lepingud
Siseriiklik pädevus rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks erineb riigiti oluliselt.
Ühendkuningriigis rahvusvaheline leping ei kehti ilma sellele kehtivust andva parlamendi
aktita. Seda nimetatakse akti inkorporeerimiseks seadusandliku aktiga. Probleem tekib, kui
parlament annab pärast lepingu kehtivust lubavat akti, mis keelab sama lepingu kehtivuse.
Mandri-euroopa riikides osaleb seadusandja rahvusvahelise lepingu ratifitseerimisel selliselt,
et ratifitseerimine väljendub seadusandliku aktina ja leping jõustub samaaegselt nii
rahvusvahelises õiguses kui siseriiklikus õiguses.
Eestis sõlmitakse välisleping: sellele alla kirjutades, lepingut ratifitseerides, heaks