Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma plasmalemm = sarkolemm endoplasmaatiline retiikulum = sarkoplasmaatiline retiikulum
Tsentrioolid osalevad raku jagunemisel 6 7 Raku ehitus 1. Plasmamembraan, mis ümbritseb väljastpoolt rakku. 2. Tsütoplasma, mis koosneb läbipaistvast põhitsütoplasmast (vesilahus, mis sisaldab vees lahustunud elektrolüüte, metaboliite, RNA, sünteesitud proteiine, ensüüme) ja organellidest ja inklusioonidest. 3. Rakutuum. 7 8 Plasmamembraan 8 -10 nm paksune kest (nano-meetri) Koosneb: 1. Kahest lipiidikihist. 2. Integraalsetest valkudest, mis talitlevad transportkanalitena või retseptoorsete valkudena. 3. Perifeerse proteiini molekulidest, mis paiknevad membraani sise - või välispinnal. 4. Glükokaalüksitest polüsahhariidide molekulid
annaabi.ee 
