Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Ta oli
sunnitud appi kutsuma Tarkuse ning iseenese olemuse suhtes selgusele jõudma.
,,Ei saanud jääda nii, et teadmine Jahve duaalsest loomusest saaks teatavaks kõigile teistele,
välja arvatud Jahve ise. Kestahes Jumalat mõistab, sel on temale mõju." (JUNG 2002:34)
Saades aru, et probleem peitub temas endas, heidab Jahve peale pikka kannatamist Saatana
taevast välja ning soovib rõhutada oma ,,heledamat poolt", inkarneerides selle Pojas.
,,Ta ei ole kaotanud oma viha ja võib ikka jagada karistust, kuid ta teeb seda õiglasel moel. Iiobi
tragöödia taolisi juhtumeid pole vaja rohkem karta. Ta näitab end heatahtliku ja armulisena. Ta
näitab üles halastust patuste inimlaste vastu ja teda defineeritakse kui Armastust ennast."
(JUNG 2002:60)
Jung selgitab edasi, et vaatamata kõigele sellele on Kristus ise teadlik Isa äkilisest loomusest ja