"initsiatsioonitalitustega" - 1 õppematerjal

Esiajalugu ja arheoloogia alused

Koopamaalingute tegemise ajal oli põhisaak põhjapõder, keda on kujutatud vähe. Osa kujutisi on vaid maalitud, osa on kaljupinda ka sisse uuristatud. Koopamaalingute uurimine hoogustus 1960.-ndatel aastatel, mil neid püüti vaadata kui sotsiaalsete suhete kajastajaid. Andre Leroi-Gourhan (1911­1986): maalingud kajastavad muistse ühiskonna struktuuri ja selle jagunemist mees- ja naispooleks. Koopamaale on seotud ka initsiatsioonitalitustega. Võimalikuks on peetud mingit totemistlikku kujutelma nende taga. Ühest tõlgendust nende kohta ei ole. Harilikult on koopamaalingutele omane, et puuduvad korralikud situatsioonid, ei ole ühendatud mingi tegevusega. Umbes 10 000 aastat tagasi koopamaalingud kadusid. Miks, selle põhjust ei teata. On oletatud, et kuna kliima soojenes, siis osa elanikest siirdus põhjapõtrade kannul põhjapoolsetele aladele. Need, kes paigale jäid võisid olla liiga seotud toiduhankimise