Ervin Abel
rohkem, kui autoril oli ette nähtud. Tollal ma muidugi Kiirt ei sallinud, kuid hiljem pidin
seda punapead armastama hakkama. /-/ Kannatasin tükk aega suure pettumuse all, et
Aadniel jutustuse lõpul terve nahaga pääses!" 8
1953. aasta sügisel otsustab Ervini kursus välja enda tõestamiseks välja tuua Lutsu
,,Kevade" ja Ervin Abel saab kõige kiuste endale Kiire rolli, mida ta ehitas nagu
müüriladuja. ,,Hakkasin endas otsima halbu külgi, mis on olemas igas ininmeses, aga
mida me ei taha näha." Ta jälgis inimesi, et leida keegi, kes meenutaks talle Kiirt. Ühel
päeval vaatab ta Dünamo staadionil, kuidas poisid mängivad jalgpalli. Üks vibalik on
kangesti saamatu, aga kui mõnel teisel läheb löök viltu, siis rõõmustab kui pöörane:
hõõrub käsi, keksib, hüpleb jalalt-jalale ja kihistab. Kiir mis Kiir! 9 Kuna tolle nooruki
hääl Kiirele ei sobinud, otsis Ervin tänavalt kedagi, kellel oleks sobivam hääl, kuid