"inimvaremena" - 1 õppematerjal

EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1200-1500

Inimene kannab endas pärispatu osa, sünnib ise patus, on nõrk ja täis pahesid, annab kergesti madalatele kirgedele järele ja võib seeläbi kaotada Paradiisi pääsemise võimaluse ja langeda igavesse surma. Inimene peab end alandama Jumala ees ja otsima lunastust. Keskaja ikonograafia, mis ühelt poolt edastab, teiselt poolt aga vormib kollektiivset kujutlust, näitab ühe sagedase teemana Hiiobit, s.t. alanlikku inimest Jumala ees. Teda kujutatakse haleda inimvaremena, paisetes ja leeprahaigena sõnnikuhunniku otsas. Lisaks pidi inimene mäletama, et ta on selles vägivaldses ja Saatana trikke täis maailmas vaid ajutine rändaja, kes valmistab oma siinse rännakuga ette olemist igaveses teispoolsuses. Eelnevast tulenevalt oli ka erinev suhtumine töösse ja töötavasse inimesesse. Teatavasti antiikaeg ei väärtustanud tööd. Kristlus aga, kuigi nägi töös ka needust ja karistust ("Sina pead palehigis oma leiba teenima..