Embrüosiirdamine põllumajandusloomadel on majanduslikult kasulik. (kui soovitakse palju väärtusliku geneetilise materjaliga lihaveiseid või suurt produktiivset piimakarja) Embrüosiirdamine inimesel on osades kirikuringkondades tekitanud eetilist vastuseisu. Organismide kloonimine on protseduur, mis toimub ilma inimese abita ka looduses. Tuumkloonimine võimaldab saada geneetilisi koopiaid juba olemasolevatest indiviididest. Biotehnoloogia kasutab inimvalkude tootmiseks mikroorganisme ning ka imetajaid. Rekombinantne DNA sisaldab eri liikidelt pärit DNA-fragmente. Bioloogilised rakendused tulid kasutuselekoos iidse maaviljeluse arenguga. Bioloogial on teiste teadustega nii teoreetilisi kui ka rakenduslikke seoseid. Bioloogia kui fundamentaalteadus toetas põllumajanduslikke ja meditsiinilisi rakendusi alates 19. sajandi teisest poolest. Meristeempaljundus on taimede kasvatamine kasvukuhiku algkoe rakkudest.
(peamiseks kasutatavaks bakteriks on inimsese soolekepike). Sel viisil loodud transgeenne bakter toodab peale enda valkude ka soovitavat inimesevalku. 2.2.2 Transgeensed loomad 1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses toid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees. Transgeensete imetajate saamine on küllaltki keerukas ja vaevaline protseduur. Eriteks keeruline on mikropipeti abil geenivektori sisestamine viljastunud munarakku seda kahjustamata. Viimasel ajal on küll hiirte ja teistegi loomade puhul kasutatud lihtsamat meetodit- geeni siirdamist embrüonaalsetesse tüvirakkudesse in vitro, kus õnnestunud geenisiirdega rakke saab valida ja seejärel
avaldumise, nende produktide toimeviiside ja -teede uurimiseks. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) 1980. aastate teisel poolel alustati mitmes biotehnoloogiakeskuses töid saamaks transgeenseid imetajaid (lambaid, kitsi, veiseid), kes toodaksid piimas või veres inimese ravivalke või 8 toidulisandeid. Paljude katsete tulemusena on niisuguseid loomi ka saadud. Inimvalkude tootmisel ja kasutamisel sellisel viisil on mõningaid eeliseid nende mikrobioloogilise tootmise ees. (Viikmaa & Tartes, 2008, lk 41) Geneetiliselt muundatud loomi toodetakse järgmistel põhjustel: inimhaiguste uuringuks (haigus taasluuakse loomal), looma haiguste uurimiseks (resistentsus ja vastuvõtlikkus mingi haiguse suhtes), farmatseutiliste ravimite tootmiseks,
annaabi.ee 
