Eesti loodusgeograafia konspekt
· Kuivad toitainete vaesed mullad: väga õhuhesed loopealsed (Kh'), toitainetevaesed
nõmmed (L)
Nõmmemetsades liivad
Mänd kasvab seal kus konkurentsi väga ei ole. Lehtpuumetsad kasvad soostunud aladel.
Kuusk kasvab viljakamtel aladel ja kuusk on nõudlik mullaviljakse suhtes. Lehtpuudest on tamm.
Headest metsadest ehk viljakates metsatüüpides (palu-, laane- ja saulumetsades) saadakse ½
riigimetsa tuludest.
Metsamullad on inimvaliku tõttu kehvema loodusliku viljakusega kui haritava maa mullad.
Lõimiselt domineerivad: turbad ja liivad ca 2/3.
Põllumaa osatähtsus maakonna pindalast: Lääne-Viru, Järvamaa, Jõgevamaa
30.09.13
Eesti taimestik ja taimkate
Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse
allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud