Kobras
ehitusplats, kuhu ilma suurema vaevata pais ning kuhil rajada. Sageli pole kuhilat vajagi, sest
pesaurgu on hea uuristada inimese kuhjatud kõrgesse kaldavalli. Toitu ja rahulikku elu jätkub
säärastes paikades tavaliselt kauaks. Koprakahjustusi võib laias laastus jagada kolmeks:
üleujutused, näritud puud ja õõnestatud kaldapealsed. Kui kaks esimest on silmaga näha, siis
viimast tajume sinna sisse kukkudes. Mida teha, kui kobras on end inimvaldustesse sisse
seadnud ning heinamaa või metsaaluse üle ujutanud? Põhimõtteliselt on kaks võimalust: kas
koprad hävitada või jagada nendega maad, püüdes kahjustusi vältida või vähendada (Järva,
2011).
6. KAHJUD JA OHUD, MIS KAASNEVAD KOBRASTEGA
8
Oma tammide ja kanalitega võivad koprad üle ujutada ulatuslikke maa- alasid. Niimoodi
võivad nad üpris kindlasti oluliselt muuta neid ümbritsevat ökosüsteemi. Ühinemisel